Sel vanal sööti lastud niidul on vähemalt kolmel viimasel aastal elanud sokk. Umbes nii kaua olen sealtkaudu ühele mägraurule lähenenud ning enamikel kordadel olen teda seal kohanud. Kummaline on see, et sõltumata tuule suunast lastakse mind alati just täpselt nii kaugele, ennem kui rahulikult eemale hüpatakse. Märkamatuks jäämisest ei maksa sellistes tingimustes väga unistada, tihe hein on rinnuni. On juhtunud pigem vastupidi, et üle õla tagasi vaadates märkan, et mind jälgivad tumedad silmad. Siinsel juhul äratasin poisi unest.