Pisut uje

Koos sügisese tihaste rändega käisid kaasas ka nende loendajad. Vähemalt nii see mulle tundus, sest pole varem viite-kuute värbkakku korraga hommikust laulu laulmas kuulnud ning samaaegselt oli ka tihaseid kuidagi väga palju igal pool kuulda ja näha. Otsustasin kõige lähemat laulikut vaatama minna ning leidsin ta võpsikust sügispäikese eest pakku pugenuna oksal istumas, nokk veel kenasti hommikusöögist verega määrdunud. Püüdis teine korduvalt nägu teha, et ta mind üldse ei vaata, üks sellistest hetkedest õnnestus ka kaadrisse saada. Kuivõrd oksad segasid ka tema vaatevälja, siis hiljem ta keerutas oma pead igas suunas, et selget sotti saada, kes teda kaema tuli. Minust ta sinna võssa tukkuma jäi. Pildistatud Hiiumaal.